Kuu faasid

Teised tööriistad

Kuu faasid

about_title

Kuu on Maa ainus satelliit, millel on sellele gravitatsiooniline mĂ”ju ja mis on selgelt nĂ€ha merel vĂ”i ookeanil. Maa omakorda avaldab veelgi suuremat mĂ”ju Kuule, takistades satelliidi pöörlemist ĂŒmber oma telje. Kuu on alati meie planeedi poole suunatud ainult ĂŒhe kĂŒljega ja tĂ€nu elliptilisele orbiidile saab seda valgustada nii 100% (tĂ€iskuu korral) kui ka 0% (noorkuuga).

Kuufaasid

Kuu teeb ĂŒhe tiiru ĂŒmber Maa 27,3 pĂ€evaga ja selle sĂŒnoodiline periood kestab 29,5 pĂ€eva (709 tundi). Selle kĂ€igus lĂ€bib satelliit 8 pĂ”hifaasi: noorkuust tĂ€iskuuni ja seejĂ€rel vanakuuni. Piir Kuu pinna valgustatud ja valgustamata osa vahel nihkub pidevalt, mistĂ”ttu vĂ”ib Maalt pĂ€rit satelliit vĂ€lja nĂ€ha tĂ€iusliku ringi, kuu vĂ”i poolkuu moodi. Ja joont, mis eraldab valgustatud ja valgustamata territooriumi, nimetatakse terminaatoriks.

Kuufaasi kestus on muutuv vÀÀrtus ja vĂ”ib ulatuda 3 kuni 4 pĂ€evani. Iga kuu valgustab Maa satelliiti PĂ€ike 14,77 pĂ€eva ja viibib pimeduses 14,77 pĂ€eva. Ja see kehtib kogu Kuu piirkonna kohta, mitte ainult selle Maa poole pööratud nĂ€htava kĂŒlje kohta. Kuu kaugem pool on valgustatud sama sagedusega, kuid me ei saa seda nĂ€htust maapinnalt jĂ€lgida.

Mis puudutab Kuu faaside arvu, siis see on tinglik vÀÀrtus, mis erineb erinevates kultuurides. NĂ€iteks Hawaiil eristati traditsiooniliselt 30 kuufaasi – ĂŒks iga kuu pĂ€eva kohta. Kuid lÀÀne mudel on maailmas ĂŒldiselt aktsepteeritud, jagades kuutsĂŒkli 8 faasi:

  • Noorkuu. Satelliit on PĂ€ikese ja Maaga ĂŒhel joonel ega ole meie planeedilt nĂ€htav. Kuu nĂ€htav kĂŒlg on tĂ€ielikult varjatud, kaugem pool aga tĂ€ielikult valgustatud.
  • Noorkuu. Satelliidi hakkab taevas nĂ€gema Ă”hukese poolkuu kujul.
  • Esimene kvartal. 3–4 öö jooksul ilmub Kuu taevasse kuu kujul ja selle pinna valgustus suureneb jĂ€rk-jĂ€rgult 50%-ni.
  • Kasvav kuu. Kuu edenedes muutub taevakeha jĂ€rk-jĂ€rgult tĂ€iuslikuks ringiks.
  • TĂ€iskuu. Selles faasis on satelliidi Maa poole jÀÀv kĂŒlg tĂ€ielikult valgustatud ja seda vaadeldakse kogu öö taevas.
  • Kahanev kuu. Valgustatud osa hakkab vĂ€henema – vastupidiselt sellele, mis suurenes esimeses kvartalis.
  • Kolmas kvartal. Kuu valgustatud pinna pindala vĂ€heneb jĂ€rk-jĂ€rgult 50%-ni.
  • Vana Kuu. TsĂŒkli viimane faas, mille kĂ€igus vaadeldakse satelliidi nĂ€htavat kĂŒlge Maalt Ă”hukese poolkuuna, misjĂ€rel see tĂ€ielikult varjatakse ja taas tuleb uuskuu.

Erinevates faasides erinevad PĂ€ikese ja Kuu ekliptika pikkuskraad 0, 90, 180 ja 270 kraadi vĂ”rra. See vastab neljale pĂ”hifaasile: noorkuu, kasvav kuu, tĂ€iskuu ja kahanev kuu. TĂ€nu satelliidi ekliptilisele orbiidile jĂ€lgitakse selle faasimuutusi Maa erinevates punktides vĂ€ikese hilinemisega. Iga pĂ”hitsĂŒkkel (1/4) kestab keskmiselt 7,38 pĂ€eva ehk veerand sĂŒnoodilisest kuust.

Miks me vajame kuukalendrit

Paljude maailma religioonide jaoks on kuukalender iga-aastaste pĂŒhade mÀÀramise aluseks, mis sageli langevad erinevatele kuupĂ€evadele. Ilmekas nĂ€ide on lihavĂ”tted, mis on seotud kuukalendriga ja mida tĂ€histatakse igal aastal vĂ€ga erinevatel kuupĂ€evadel: 4. aprillist 8. maini. Kuufaase kasutatakse laialdaselt ka astroloogias ja esoteerikas, sealhulgas horoskoopide ja ennustuste kirjutamisel.

Kui me rÀÀgime kuufaaside praktilisest tĂ€hendusest, siis on need pĂ”llumajanduse jaoks kĂ”ige olulisemad. TsĂŒkkel mÀÀrab, millal on parem korraldada kĂŒlvi, niisutamist ja koristamist. Ja see kehtib kĂ”igi pĂ”llukultuuride kohta: teraviljad, köögiviljad ja puuviljad. LĂ”puks on Kuu kalender vajalik Maa orbiidile ja kaugemale sisenevate kosmoseaparaatide kĂ€ivitamiseks. Kui startite ebasoodsas faasis, segab satelliidi gravitatsioon lendu ja vastupidi.

KokkuvĂ”ttes vĂ”ib öelda, et on ainult kaks absoluutset kuufaasi: noorkuu ja tĂ€iskuu. ÜlejÀÀnud faasid on vahepealsed ja peegeldavad vaid jĂ€rkjĂ€rgulist ĂŒleminekut nullist sajaprotsendilisele maakera satelliidi valgustamisele. Uuringute kohaselt mĂ”jutab Kuu mitte ainult mÔÔna ja voolu, vaid ka kĂ”igi Maal elavate olendite elu. SeetĂ”ttu on kuukalender oluline mitte ainult esoteerilisest vĂ”i religioossest, vaid ka praktilisest aspektist!

Mis on tÀnane kuufaas?

help_title

On ammu teada, et Maa satelliidil – Kuul – on inimestele, loomadele ja taimedele nĂ€htamatu mĂ”ju. Paljud maailma rahvad on kasutanud ja kasutavad jĂ€tkuvalt pĂ”llumajanduses kuukalendrit, et mÀÀrata kindlaks parim aeg kĂŒlvamiseks ja koristamiseks. Kuukalender suudab ennustada isegi planeedi kĂ”ige arenenuma olendi – inimese – tulevikku!

Kuu mÔju inimesele

Teaduse seisukohalt on Kuu mĂ”ju elusainele seletatav tema magnetvĂ€ljaga, mis mitte ainult ei pĂ”hjusta miljonite tonnide merevee liikumist Maal (mÔÔna ja mÔÔna ajal), vaid ka mĂ”jutab taimestiku ja loomastiku pĂ€evarĂŒtme. Kui madalamatel loomadel saab muutuda vaid fĂŒsioloogiline seisund, siis inimesel tĂ€heldatakse lisaks sellele meeleolumuutusi, vaimse aktiivsuse tĂ”usu vĂ”i vastupidi – langust.

Kuu esimene faas

Paljud inimesed kogevad sel perioodil intellektuaalse ja emotsionaalse aktiivsuse tĂ”usu. Tekib soov suhelda rohkem teiste inimestega, tegeleda loominguga, viia lĂ”pule kaua planeeritud ja pooleliolevad juhtumid. Et potentsiaal paljudeks pisiasjadeks ei hajuks, tuleks see keskenduda mĂ”ne ĂŒhe olulise ĂŒlesande elluviimisele.

Kuu teine ​​faas

VĂ”ib pĂ”hjustada tugevat emotsionaalset stressi ning soovi vaimse mugavuse ja rahu jĂ€rele. Kui teil on soovimatud kohtumised ja vestlused, millest te ei saa keelduda, on neid kĂ”ige parem pidada sellel kuutsĂŒkli perioodil. LĂ€birÀÀkimised kasulike vestluskaaslastega annavad suure tĂ”enĂ€osusega positiivse tulemuse ja mittevajalikud / mĂŒrgised inimesed lahkuvad ajutiselt (vĂ”i igaveseks) teie elust. Teine faas sobib ideaalselt kĂ”igi i-de tĂ€ppistamiseks suhetes: minimaalse stressiga ja ilma vastastikuse pahameeleta.

TĂ€iskuu

Sel perioodil ei kĂ€i jahil mitte ainult vampiirid (paljude mĂŒĂŒtide ja legendide jĂ€rgi), vaid tuleb ette ka kĂ€egakatsutavamaid hĂ€dasid ja seda globaalses mastaabis. Nii juhtub statistika kohaselt just tĂ€iskuu ajal enamik Ă”nnetusi ja lennuĂ”nnetusi ning paljud inimesed kogevad Ă€rrituvust, agressiivsust, apaatsust ja muid negatiivseid emotsioone. Kui vĂ”imalik, siis on parem see kuutsĂŒkli lĂ”ik rahulikus koduses keskkonnas Ă€ra oodata ja mitte korraldada selle ajal reise ja reise.

PÀrast tÀiskuud jÀrgneb kahanev kuu, mis praktiliselt ei erine sellest oma mÔju poolest inimesele. SeetÔttu liigume kohe kolmanda faasi juurde, mida iseloomustavad ainulaadsed omadused.

Kuu kolmas faas

Kuuketta vĂ€henemisega taevas saabub pĂ€rast tĂ€iskuud rahu ja tasakaal. Sel perioodil vĂ€heneb paljudel isu, tĂ”useb ĂŒldine jĂ”u- ja energiatase, mistĂ”ttu on kolmas faas optimaalne spordiga alustamiseks ja tervislikule eluviisile ĂŒleminekuks. Paljud seisavad silmitsi tunnete ĂŒlekĂŒlluse ja emotsionaalse tĂ”usuga, samuti ebaadekvaatse reaalsustajuga, kui ebaolulised sĂŒndmused tunduvad olulised, ja vastupidi.

Kuu neljas faas

Selle teine ​​nimi on vigane (vananev, kahanev), mis on ĂŒsna kooskĂ”las selle mĂ”juga inimestele. Paljud inimesed kogevad sel perioodil kroonilist vĂ€simust ja jĂ”upuudust, muutuvad loiuks ja algatusvĂ”ime puudumiseks. FĂŒsioloogilisel tasandil vĂ”ivad biorĂŒtmid eksida ja immuunsus halveneda. Neljanda faasi ajal on parem mitte koormata end tĂ€iendavate asjadega ja mitte proovida midagi oma elus radikaalselt muuta. See toob kaasa ainult suurema kurnatuse ja ei anna nĂ€htavaid tulemusi.

Noorkuu

Oma tsĂŒkli lĂ”pus on Kuu tĂ€ielikult taevas peidus ja PĂ€ike valgustab teda ainult selle tagakĂŒljelt, mis on Maale nĂ€htamatu. Tundub, et seda perioodi vĂ”ib vĂ”rrelda uue elu sĂŒnniga. Tasapisi tuju ja enesetunne paranevad, tekivad uued ideed ja soovid, lihtsam on probleeme lahendada ja teiste inimestega lĂ€bi rÀÀkida.

Loetletud mĂ”jud muutuvad eriti mĂ€rgatavaks ĂŒleminekul noorkuult viimasele faasile – noorele kuule, mida iseloomustab sama mĂ”ju inimese emotsionaalsele seisundile. PĂ€rast seda jĂ€rgneb tsĂŒkliliselt esimene faas ja algab jĂ€rgmine sĂŒnoodiline kuu.

Kuu tsĂŒklid mĂ”jutavad paljusid inimesi ĂŒlalkirjeldatud viisil vĂ”i ligikaudu samamoodi. Aga kuna meie elu ei mĂ”juta mitte ainult Kuu magnetvĂ€li, vaid ka paljud muud tegurid, siis ilmselgelt ei tasu kirjeldatud mĂ”jusid kĂ€sitleda 100% usaldusvÀÀrse infona.

Kui me rÀÀgime Kuu mĂ”just taimestikule, siis on isegi spetsiaalsed loendid, mis loetlevad, millal on parem teatud taimi istutada. NĂ€iteks kuu kasvades (enne tĂ€iskuud) on soovitatav istutada lehtköögivilju (salat, spinat), lilli ja porgandit ning kuu kahanemisel (enne noorkuud) sibulat, kartulit, artiĆĄokki. , spargel ja nii edasi. Arvestades asjaolu, et pĂ”llumehi on kĂŒlvamisel ja koristamisel juba sajandeid juhindunud Kuu, Ă€rge jĂ€tke neid soovitusi tĂ€helepanuta!