Kuu faasid

Kuu on Maa ainus satelliit, millel on sellele gravitatsiooniline mĂ”ju ja mis on selgelt nĂ€ha merel vĂ”i ookeanil. Maa omakorda avaldab veelgi suuremat mĂ”ju Kuule, takistades satelliidi pöörlemist ĂŒmber oma telje. Kuu on alati meie planeedi poole suunatud ainult ĂŒhe kĂŒljega ja tĂ€nu elliptilisele orbiidile saab seda valgustada nii 100% (tĂ€iskuu korral) kui ka 0% (noorkuuga).
Kuufaasid
Kuu teeb ĂŒhe tiiru ĂŒmber Maa 27,3 pĂ€evaga ja selle sĂŒnoodiline periood kestab 29,5 pĂ€eva (709 tundi). Selle kĂ€igus lĂ€bib satelliit 8 pĂ”hifaasi: noorkuust tĂ€iskuuni ja seejĂ€rel vanakuuni. Piir Kuu pinna valgustatud ja valgustamata osa vahel nihkub pidevalt, mistĂ”ttu vĂ”ib Maalt pĂ€rit satelliit vĂ€lja nĂ€ha tĂ€iusliku ringi, kuu vĂ”i poolkuu moodi. Ja joont, mis eraldab valgustatud ja valgustamata territooriumi, nimetatakse terminaatoriks.
Kuufaasi kestus on muutuv vÀÀrtus ja vĂ”ib ulatuda 3 kuni 4 pĂ€evani. Iga kuu valgustab Maa satelliiti PĂ€ike 14,77 pĂ€eva ja viibib pimeduses 14,77 pĂ€eva. Ja see kehtib kogu Kuu piirkonna kohta, mitte ainult selle Maa poole pööratud nĂ€htava kĂŒlje kohta. Kuu kaugem pool on valgustatud sama sagedusega, kuid me ei saa seda nĂ€htust maapinnalt jĂ€lgida.
Mis puudutab Kuu faaside arvu, siis see on tinglik vÀÀrtus, mis erineb erinevates kultuurides. NĂ€iteks Hawaiil eristati traditsiooniliselt 30 kuufaasi â ĂŒks iga kuu pĂ€eva kohta. Kuid lÀÀne mudel on maailmas ĂŒldiselt aktsepteeritud, jagades kuutsĂŒkli 8 faasi:
- Noorkuu. Satelliit on PĂ€ikese ja Maaga ĂŒhel joonel ega ole meie planeedilt nĂ€htav. Kuu nĂ€htav kĂŒlg on tĂ€ielikult varjatud, kaugem pool aga tĂ€ielikult valgustatud.
- Noorkuu. Satelliidi hakkab taevas nÀgema Ôhukese poolkuu kujul.
- Esimene kvartal. 3â4 öö jooksul ilmub Kuu taevasse kuu kujul ja selle pinna valgustus suureneb jĂ€rk-jĂ€rgult 50%-ni.
- Kasvav kuu. Kuu edenedes muutub taevakeha jÀrk-jÀrgult tÀiuslikuks ringiks.
- TĂ€iskuu. Selles faasis on satelliidi Maa poole jÀÀv kĂŒlg tĂ€ielikult valgustatud ja seda vaadeldakse kogu öö taevas.
- Kahanev kuu. Valgustatud osa hakkab vĂ€henema â vastupidiselt sellele, mis suurenes esimeses kvartalis.
- Kolmas kvartal. Kuu valgustatud pinna pindala vÀheneb jÀrk-jÀrgult 50%-ni.
- Vana Kuu. TsĂŒkli viimane faas, mille kĂ€igus vaadeldakse satelliidi nĂ€htavat kĂŒlge Maalt Ă”hukese poolkuuna, misjĂ€rel see tĂ€ielikult varjatakse ja taas tuleb uuskuu.
Erinevates faasides erinevad PĂ€ikese ja Kuu ekliptika pikkuskraad 0, 90, 180 ja 270 kraadi vĂ”rra. See vastab neljale pĂ”hifaasile: noorkuu, kasvav kuu, tĂ€iskuu ja kahanev kuu. TĂ€nu satelliidi ekliptilisele orbiidile jĂ€lgitakse selle faasimuutusi Maa erinevates punktides vĂ€ikese hilinemisega. Iga pĂ”hitsĂŒkkel (1/4) kestab keskmiselt 7,38 pĂ€eva ehk veerand sĂŒnoodilisest kuust.
Miks me vajame kuukalendrit
Paljude maailma religioonide jaoks on kuukalender iga-aastaste pĂŒhade mÀÀramise aluseks, mis sageli langevad erinevatele kuupĂ€evadele. Ilmekas nĂ€ide on lihavĂ”tted, mis on seotud kuukalendriga ja mida tĂ€histatakse igal aastal vĂ€ga erinevatel kuupĂ€evadel: 4. aprillist 8. maini. Kuufaase kasutatakse laialdaselt ka astroloogias ja esoteerikas, sealhulgas horoskoopide ja ennustuste kirjutamisel.
Kui me rÀÀgime kuufaaside praktilisest tĂ€hendusest, siis on need pĂ”llumajanduse jaoks kĂ”ige olulisemad. TsĂŒkkel mÀÀrab, millal on parem korraldada kĂŒlvi, niisutamist ja koristamist. Ja see kehtib kĂ”igi pĂ”llukultuuride kohta: teraviljad, köögiviljad ja puuviljad. LĂ”puks on Kuu kalender vajalik Maa orbiidile ja kaugemale sisenevate kosmoseaparaatide kĂ€ivitamiseks. Kui startite ebasoodsas faasis, segab satelliidi gravitatsioon lendu ja vastupidi.
KokkuvĂ”ttes vĂ”ib öelda, et on ainult kaks absoluutset kuufaasi: noorkuu ja tĂ€iskuu. ĂlejÀÀnud faasid on vahepealsed ja peegeldavad vaid jĂ€rkjĂ€rgulist ĂŒleminekut nullist sajaprotsendilisele maakera satelliidi valgustamisele. Uuringute kohaselt mĂ”jutab Kuu mitte ainult mÔÔna ja voolu, vaid ka kĂ”igi Maal elavate olendite elu. SeetĂ”ttu on kuukalender oluline mitte ainult esoteerilisest vĂ”i religioossest, vaid ka praktilisest aspektist!