Käibemaksukalkulaator
Käibemaks on käibemaks, mis sisaldub kauba hinnas. Praktikas näeb see välja nii: kui ostja maksab toote eest, maksab ta nii toote kui ka käibemaksu. Müüja jätab kauba eest raha endale, käibemaksu summa annab riigile.
Käibemaks on tunginud nii müüja kui ka ostja igapäevaellu nii palju, et me seda praktiliselt ei märkagi. Loomulikult ei saa ilma käibemaksu arvutamise oskuseta hakkama seni, kuni me finantsaruannetega kokku puutume.
Kuidas käibemaks ilmus
Maksude (selle mõiste üldises tähenduses) ilmumise täpne kuupäev on kahjuks teadmata. Võib eeldada, et maksud tulid koos riigi mõiste tulekuga. Siin on põhimõte lihtne: inimene töötab ega karda oma vara, pere ja käsitöö turvalisuse pärast – selle garanteerib talle riik. Kuid selle teenuse eest peate maksma ja siin tulevad sisse maksud.
Üks kõigi aegade ja rahvaste levinumaid käsitööviise oli kaubandus. Loomulikult tahtis riik sellest kasumlikust ärist alati oma osa saada. Kaupmehed on aga taibukad inimesed, mistõttu toimus enamik kaubandustehinguid seal, kus riigisilm ei näe. Sellega tuli midagi ette võtta. Esimese asjana meenus maksukoormuse nihutamine müüjalt tarbijale. Sellelt elanikkonnarühmalt maksude võtmine on palju lihtsam.
Esimesed eeldused meile praegusel kujul käibemaksu tekkimiseks tekkisid Saksamaal. Aasta oli 1919, mitte eriti soodne aeg Saksa töösturile Wilhelm von Siemensile. Ta oli äsja kandnud tohutuid kaotusi ja välja mõelnud kavala plaani, kuidas kõik rahalised kulud kaitsmata ostja kanda. Nii sündiski VAT-projekt, mille elluviimiseks, muide, Siemensil polnud aega - rikas tööstur oli läinud. Kuid tema töö, nagu öeldakse, jätkus.
Prantsuse finantsist Maurice Loret taaselustas käibemaksu idee. 1954. aastal tuletas ta oma valitsusele meelde, et pole vaja "ratast uuesti leiutada" ja võib lihtsalt kasutada Siemensi ideed, mille kohaselt võib maksustada iga osariigis müüdava asja, mitte müüja, vaid tegelikult maksaks ostja.
Idee võeti vastu entusiastlikult, kuid Prantsusmaa pragmaatiline valitsus lähenes sellele üsna ettevaatlikult: algselt rakendati käibemaksu kehtestamise praktikat ühes Prantsuse koloonias — Côte d'Ivoire'is. Ja pärast eksperimendi positiivset tulemust käivitati Prantsusmaal endal käibemaks.
Naabrite, sealhulgas maksude kogumise kogemust uurides järgnesid naabrid Prantsusmaale ja meie aja jooksul on käibemaksu kogumise skeem juurdunud juba 137 maailma riigis.
Huvitavad faktid
- Mõnes riigis, nagu Kanada ja Ameerika Ühendriigid, ei ole käibemaksu, kuid peaaegu kõigis riikides kehtib müügimaks. Käibemaksuta tulevad toime ka rikkalike loodusvaradega araabia riigid: Omaan, Kuveit, Bahrein, Katar.
- Saksamaal võeti käibemaksu analoog kasutusele Saksimaal 18. sajandil.
- Kõrgeim käibemaks: Ungari, Taani, Norra, Rootsi ja Island (vahemikus 24,5% kuni 27%).
- Madalaim käibemaks: Jerseys, Malaisias, Singapuris, Panamas ja Dominikaani Vabariigis (3% kuni 6%)
- Mõned analüütikud peavad käibemaksu mingiks "üleilmse vandenõu" elemendiks.
- Mõnes riigis (neid on üle 50) on maksuvaba süsteem – spetsialiseeritud kauplusest kauba ostmisel käibemaksu tagastamine. Süsteem kehtib mitteresidentidele, raha saab tagasi riigist lahkudes.
- Paljudes riikides on käibemaks riigieelarve selgroog. Näiteks Prantsusmaa maksutulud moodustavad üle 46% riigi kogu SKTst. Märkimisväärne osa sellest summast realiseeritakse käibemaksu kaudu.
Käibemaksu aktiivne jaotamine meie planeedi riikide vahel on tõend süsteemi tõhusaks tunnistamisest. Kaugeltki mitte alati ei saa me riigi majanduslikku heaolu hinnata käibemaksu suuruse järgi, kuid teatud tähendus on kinnitatud käibemaksumääral kindlasti olemas.
